roo temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. näitab ,kui suure osa algruumalast temp 0 0 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() on
Suurust β ,mis isel 1.Newtoni seadused- Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile ruumipaisumisteguriks.β=3α Vt=V0(l+βt) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2
Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja võnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml 2 4.vedelike sisehõõre 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 V t=V0(l+t) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom
Suurust β ,mis isel 1.Newtoni seadused- Kulgliikumise dünaamika-Dünaamika puhul lisandub ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile ruumipaisumisteguriks.β=3α Vt=V0(l+βt) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2
Soojushulk aines suureneb. Veeldumine kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega. Soojust antakse ära. Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis-ja tahkumistemperatuuri, kristalsetel aga on. Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete temp muutumisel l=lt -l0 lt keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust , mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimusest nim ruumipaisumisteguriks. =3 Vt=V0 (l+t) ruumipaisumistegur näitab, kui suure osa algruumalast temp 0° suureneb ruumala, kui keha soojendada 1° võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) Aine oleku diagramm Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni T ulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne. Energia jällegi neeldub ja edasi siis hakkab temperatuur tõusma ning aine on gaasiline. See on kristallilise aine puhul
Clayperoni võrrand e ideaalse gaasi oleku võrrand : pV=m/·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) -gaasimoolimass p-rõhk 29.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 30.Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand pV=2/3·n =mv2 n-molekulide arv. -nurkkiirendus Mol kin teooria põhidef gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdne 2/3 kõikide molekulide keskmise kineetilise energiaga . Molekulide kin en võrdub 2/3 Boltzmanni konstandi (K=1,38·10 -23J/K) ja absoluutse temperatuuri korrutisega
grafiidiga kaetud malmivorm, mida kuumutatakse. 2)Puhumine- pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Kunstiline ja keeruline puhumine toimub käsitsi. 3)tõmbamine- aknaklaasid, torud ja vardad. Veel Klaasisorte: 1) värviline klaas- saadakse oksiididest: Cao, Cr 2O3, MnO, UO2. ; 2) karastatu klaas- kiire ja ühtlane jahtumine, külma õhu joas. Raskesti purunev.; 3) klaaskeraamika- kriatalliseerunud klaas. Väike ruumipaisumistegur, suurem soojuvusjuhtivus, mehaaniliselt tugev. Nt keedunõud 12.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsioonilisteks nimetatakse sivu baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna on odav, on palju, saab kasutada ilma muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks
malmivorm, mida kuumutatakse. 2)Puhumine- pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Teostatakse automaatseadmetega. Kunstiline ja keeruline puhumine toimub käsitsi. 3)tõmbamine- aknaklaasid, torud ja vardad. Veel Klaasisorte: 1) värviline klaas- saadakse oksiididest: Cao, Cr2O3, MnO, UO2. ; 2) karastatu klaas- kiire ja ühtlane jahtumine, külma õhu joas. Raskesti purunev.; 3) klaaskeraamika- kriatalliseerunud klaas. Väike ruumipaisumistegur, suurem soojuvusjuhtivus, mehaaniliselt tugev. Nt keedunõud. Selleks tuleb viia klaasimassi lisandeid, mis tekitavad kristallisatsiooni idusid. 15.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsioonilisteks nimetatakse sivu baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna on odav, on palju, saab kasutada ilma muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil
annaabi.ee 
