nendele lisanduma teine, vastupidise spinniga elektron. Elektronkihtide (orbitaalide) täitumise järjekord on kujutatud järgmisel skeemil: Elektronkonfiguratsioonide esitamiseks kasutatakse järgmisi kujutusviise (hapniku aatomi näitel): Elektronvalem: Lõpuni täidetud elektronkihte tähistatakse sageli lihtsuse mõttes vastava perioodi viimase elemendi (milleks on väärisgaas) sümboliga, mis pannakse nurksulgudesse: Orbitaaldiagramm: Kahte samal ruumiorbitaalil paiknevat (erineva spinniga) elektroni nim. elektronipaariks. Elektronipaari kuuluvaid elektrone nim. paardunud elektronideks. Ruumiorbitaalil paiknevat üksikut elektroni nim. paardumata elektroniks. Orbitaalienergia diagramm: Elektronid aatomis. Molekulide kuju. Lewise sümbolid Aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber kujutatakse väliskihi elektrone punktidena, paigutades nad võimalikult "laiali" NB
Hundi reegel Ühesugused orbitaalid (samade n ja l väärtustega) täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. Neutraalsete aatomite orbitaalid täituvad nende energiatasemete kasvu järjekorras nii, nagu kujutatud järgmisel skeemil (iga järgmise taseme energia on eelmisest kõrgem): ehk järjekorras: 1s . 2s . 2p . 3s . 3p . 4s . 3d . 4p . 5s Elektronkonfiguratsioonide kirjapanekuks/esitamiseks kasutatakse järgmisi kujutusviise (süsinikuaatomi näitel): Kahte samal ruumiorbitaalil paiknevat (erineva spinniga) elektroni nim. elektronipaariks. Elektronipaari kuuluvaid elektrone nim. paardunud elektronideks. Orbitaalienergia diagramm: Aufbau elektronkonfiguratsiooni koostamine Aufbau (saksa keeles ,,ülesehitamine") on kujuteldav protsess, mille käigus liidetakse aatomi tuumale ükshaaval prootoneid ning vajalikul arvul neutroneid ning jälgitakse, millisele orbitaalile paigutuks sellisel juhul järjekordne elektron (põhiolekus).