Samas võib viljastumine toimuda, kuid hübriid on viljatu). 3) Aastaajaline isolatsioon, mille käigus viljastumine satub eri aastaaegadele. Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus. Uue liigi tekke algab enamasti väikese isendirühma eraldumisega lähteriigi ühest populatsioonist. Uutes tingimustes on kaks võimalust: 1. alluda valiku teguritele, ning ellujääda; 2. väljasurra. Selline võimalus tekkib geograafilise isolatsiooniga. Tekkib ristumist välistab ruuminilne eraldatus. Erimaist liigiteket nimetatakse allopatriline liigiteke. Samas võib tekkida ka samamaine liigiteke, mida nimetatakse sümpatriliseks liigitekeks. Siin geograafilist eraldatust ei toimu. Põhjuseks on aga igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON
kollageenis). Modifitseeritud aminohapped esinevad enamsti valgu pinnal. Eriti sageli on modifitseeritud need valgud, mis on raku pinnal või lahustuvad rakkudevahelises ruumis st. on kättesaadavad teistele molekulidele. Modifikatsioonid kaitsevad valke lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel (vt. signaali ülekanne ja rakutsükli regulatsioon), moodustavad raku pinnamarkereid ja on olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil. Valkude ruuminilne sruktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Vee keskkonnas surutakse hüdrofoobsed aminohapped valgu südamikku ja väljapoole jäävad hüdrofiilsed (laetud) aminohapped. Vee molekulid on omavahel seotud vesiniksidemetega. Nende sidemete eluiga on lühike (üks side püsib ligikaudu10-9 sek.). Sellegipoolest on suurem osa vee molekule igal ajahetkel omavahel vesiniksidemetega seotud. Vee keskkonna struktuur (vesiniksidemete moodustamise võime) suunab valkude struktuuri teket ja püsimist