sattunud, sinna ka taim kasvab, sõltumata ülejäänud liigikaaslaste asukohast. Ka vees passiivselt hõljuvate organismide juures võiks juhuslikku ruumilist jaotust eeldada. Regulaarset jaotust kohtab üpris tihti, juhtumitel, kus isendid püüavad omavahelist distantsi maksimeerida. Näiteks on paljudel linnuliikidel pesitsusajal ruum linnupaaride vahel pesitsus- ja/või toitumisterritootiumiteks jaotatud nii, et pesa asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks kahjurid teatud liiki puu võras). Teiseks põhjuseks võib olla ka levimisviis klonaalse
Maatriksi keskel on ühest suurem arv ning servadel negatiivsed väärtused. Sellise aknaga liikumine põhjustab konaruste võimendumist. Trigonaalne ebakorrapärane võrgustik Keerukat pinda saab esitada TINi abil väiksemate punktide hulgaga kui vektor-või rastermudeli korral. Arvestab erilisi punkte või jooni. Thiesseni polügoonid – loeng V , slaid 12. Kasutatakse, et genereerida vähima punktikaugusega TIN võrgustikku. Kartomeetria Mosaiiksuse ehk ruumimustri analüüs: oluline loodusgeograafilistes uuringutes, kasutatakse erinevate piirkondade võrdlemiseks või ajalise muutuse uurimiseks. 1. Kompaktsuse indeks ehk Pattoni indeks. Näitab piiride keerukust – kui indeks on 1 siis on ring. Mida väiksem indeks seda keerulisem objekt. 2. Kuju suhtelisus ehk proportsioon 3. Servaindeks ehk maastiku mitmekesisuse indeks 4. Heterogeensuse ehk mitmekesisuse indeks (Shannon-Wieneri indeks) 5. Kokkupuute e nakkuvuse indeks
annaabi.ee 
