Ringlaine tekib siis kui visata kivi vette või kui part ujub vees. Ruumilaine Ruumilained esinevad Maa sisemuses. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - piki- ja ristilained. · Pikilainete puhul toimub kivimosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga. · Ristilainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale Ristilained ei levi vedelas keskkonnas. Pikilained on kiiremad kui ristilained. Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest . Ruumilaine tekkib laine osalise peegeldumise tõttu ionosfääri kihtidelt ja levib märgatavalt kaugemale. Difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning
Ionosfääri osatähtsus lühilainete levimisprotsessis põhjustab rea iseloomustavaid iseärasusi ja mõisteid, mida tuleb teada nii raadioside organiseerimisel kui ka raadiojaamade ekspluateerimisel. Need põhimõisted on järgmised: vaikusvöönd, lainete levimise erinevus päeval ja öösel, signaalide vaibumise nähe ja raadiokaja, häirete suurenemine öistel tundidel ja raadioside häired polaarvööndites magnettormide perioodil. (Izjumov 1951: 165) Vaikusvöönd. Pinna- ja ruumilainete mõjupiirkondade vahelises alas võib asetseda piirkond (vöönd), kuhu raadiolained üldse ei küündi. See on nõndanimetatud vaikuse vöönd ehk vaikusvöönd. See on ala, kuhu pinnalaine ei ulatu ja kuhu ruumilaine samuti ei satu. Vaikuse tsoon oleneb: sagedusest, kiirgusnurgast, päikeseaktiivsusest ning loodusest (reljeef). Vaikusvööndi skemaatilise kujutuse pealtvaade meenutab rõngast (joonis 3), mis lahutab teineteisest ruumi- ja pinnalaine mõjupiirkondi
Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid. Pinnalained ei levi maa sisemusse, seda teevad ruumilained. Ruumilainetest eristatakse P(piki) ja S(risti) laineid, esimese puhul võnguvad kivimiosakesed samas suunas laine levimise suunaga, S lainete puhul on laine levimise suund risti kivimiosakeste võnkumise suunaga. Ruumilainete levik sõltub Maa tihedusest, selle kaudu on võimalik määrata kivimite ja mineraalide koostist, nende faasilist olekut ja kristallstruktuuri muutust. Laine leviku kiirus sõltub otseselt temperatuurist ja rõhust. Jälgitakse lainete leviku kiirust, lainete peegeldumist ja murdumist. 24. P ja S lained nende olemus? P lained levivad kivimiosakeste võnkumisega samas suunas, seetõttu on P lainete levik kiirem kui S lainete levik. P lained põhjustavad kivimite mahu muutust
Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest. P- lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. Enamikel juhtudel toimub kivimi tiheduse suurenemisega ka seismiliste lainete levikukiiruse suurenemine (va soola puhul)
annaabi.ee 
