Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus – mittepolaarne. Läbilöögipinge peab olema võimalikult suur. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus on 1014 – 1016 Ωm, Ɛ on 2 – 2,5, U1 on 20 – 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 kraadi, teflonil kuni 300. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse PVCd, orgaanilist klaasi, lavsaani, polüamiide ja polüuretaani. Nende eritakistus on u 2 suurusjärku väiksem. Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega. Keemiliselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on muskoviit ja flogopiit
energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuva energia, on dielektriku soojenemine pöördumatu ja lõpuks dielektrik hävib (söestub) ning kaotab oma isoleerivad omadused. 3.2.2 Lineaarsed polümeerid ja elastomeerid Neid võib jagada mittepolaarseteks ja polaarseteks. Paremad elektriisolatsiooniomadused on mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus V on 1014 1016 m, on 2 2,5, El on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100oC, teflonil kuni 300 oC. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidkilet, viniplasti, orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende omadused on veidi halvemad: V = 10 10 m, on 3,5 6, El on 10 40 kV/mm. Kuumakindlus on neil erinev: PVC-l ja 12 13
Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel nn läbilöögipinge Ul, so pinge, mille juures materjal kaotab oma isoleerivad omadused. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus on m, on 2 2,5, Ul on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100 C, teflonil kuni 300 C. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks)
9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge Ul, mis peab olema võimalikult suur. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil. Nende ruumieritakistus V on 1014 1016 m, on 2 2,5, Ul on 20 40 kV/mm, kuumakindlus kuni 100oC, teflonil kuni 300 oC. Polaarsetest lineaarsetest polümeeridest kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC), orgaanilist klaasi (polümetüülmetakrülaat), lavsaani, polüamiide (kapron, nailon) ja polüuretaani. Nende elektroisolatsiooniomadused on veidi halvemad (eritakistus umbes 2 suurusjärku väiksem). Vilk on looduses esinev kristalne aine, mis on kihilise ehitusega (laguneb kergesti õhukesteks kihtideks)
annaabi.ee 
