Eesti traditsiooniline rahvakultuur
esinduslik välimus, seinad krohviti, põrandad ja laet tehti laudadest.
Seltsimajad
Rohked seltsid, mis 19.sajandi viimasel veerandil maal asutati, vajasid kohe algusest peale tegevuseks ruume.
Kõige kohasedmad seltise tööks laulu- ja muusikaharjutusteks, koosolekuteks ja muudeks kogunemisteks olid
koolimajad, sai kasutada ka vallamaju ja pastoraatide leeritube. Pidude korraldamine oli neis tavaliselt keelatud.
Selleks ja muudeks avalikeks üritusteks üüriti ruumie ja saale alevikaupmeestelt, mõisalt ja mujaltki. Enamasti
töötasid seltsid suuremate taludes, mille peremehed olid ise seltsi liikmed. Kuna ruumide rentimine oli kulukas
5
kerkis üsna ruttu päevakorrale oma seltsimajade ehitamine, nagu need olid linnades tegutsevail seltsidel. Seltside
ehitamine hoogustus märgatavalt 20.sajandi alguses. Rohkem ehitati seltsimaju Lõuna-Eestis, kus seltside
asutamine oli elavam kui mujal