"Keti Lõpp"
"OPis" ütles
näidendi autor Paavo Piik, et selle näidendiga tahetakse inimestele korralikult vastu hambaid laksata. No ei
laksanud. Kuigi ... autori noorust arvesse võttes on ta teatavas mõttes tänapäevast kiirtoitumist (loe: kiiret elu)
väga hästi tabanud. Tüübid kui sellised on ehedad. Küsimus on, kui kõnekad?
Ma ei saa siiski üheselt öelda, et lavastus olnuks kehv või et näidend on kehv. Näidend on mu meelest liiga
õhuke, keskendudes pealiskaudsuse kõikvõimsale (ruulivale?) tahule, selgitamata ometi, miks see kuhugi ei vii.
Lavastuse sisse- ja väljajuhatuses on kasutatud mittepeavoolukunsti, kuid nagu öeldud, hakkab see
peavooluvärgiga kohe tülitsema ja mass võidab. Kui mass ei osta, tuleb pood kinni panna. Mass ei osta, kui asi
tundub kahtlane ja kui sellest aru ei saa. Aga pealiskaudne ei jää. Täna on, homme ei mäletagi, et oli. Teisalt on
pealiskaudsusel oma võlu, mis väljendub turvatundes. Üks sõber meenutas kunagi, kuidas tema teismeline laps
annaabi.ee 
