Suur rahvaste ränne
Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri,
lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna
Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90
eRr.
Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele
lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele
(vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja
Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused):
ingveonid (Põhjamere ääres),
ist-veonid (Reini ääres)
herminonid (sisemaal).
Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide,
tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid,
hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt
annaabi.ee 
