Enn vetemaa
Ruubeni vestluses hallipäise vanamehega kirikus. Hall vanamees õpib koraale, et pääseda lähedale
jumalale, et soojendada end Suures Valguses, Rahus. Kirjanik on vanamehe suhu pannud ilusa lause: «. kui
ta (muusika) teis midagi ei tekita, siis on teil endal midagi puudu, mitte muusikal.» Seda lauset on palju
tsiteeritud, aga ka mitut moodi tõlgendatud. Vanamees on sellega osutanud tõigale, et väljaspool religioosset
teadvust ei ole võimalik religiooni üle arutleda. Ta ütleb ju Ruubenile, kes huvitub religioonist kui printsiibist:
«Jah. mõistus siin ei aita...» Aga samas on see muusikale andunud vanamees abstraktse idee -- inimkonna
lunastuse, Suure Valguse, Rahu nimel nõus ohverdama kas või oma ema. Siin tekivad neil kahel -- Ruuben
Illimel ja hallil vanakesel üllataval kombel kokkupuutepunktid. Vanamehes näeb Ruuben mitte üksnes enda.
vaid kogu inimkonna võrdpilti. On ju Ruuben juba teoks teinud selle, milleks vanake vaid kobavates sõnades
valmis oli, s. o
annaabi.ee 
