Lambakarjus ja aeg
kadumise ha11óud. Nii tegid nad ajast enda1etooriista tema enesevastu,
arugi saamata, et tege1iku1t olid nad tema orjad. Kinnisi1mi pógenesid
nad aja eest, arvates ise, et nad teda targasti kasutavad. Ajaratast hoog-
sa1tringi ajades 1isasidinimesed oma aastate1ekoormat, teenides kavalat
ja kóikvóimsat isandat. Aeg ei nóudnud inimeste1tpa1ju - i.iksnesendaga
teed kaima kutsus ta neid ning e1asnende sammude rutust.
Kord, uhel sombusel sugispaeval, kui karjus keetis oma onnis parasjagu
tee tarvis vett, tuli Vooras. Karjus ei olnud tem a tulekut marganud ja
nuud Vooraslihtsalt seisissealtema ees,luitunud holmad voo vahel ja
lAM8AKARJUS JA AEG
laup paikesest must. Voora pihkudes olid kogu maailma aastad, kuud,
ood ja paevad.
"Hea karjus, anna vasinud randurile juua, sest ma olen kaugelt tulnud
annaabi.ee 
