Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
Edasi vaatleme eestlaste elujärge sõjalise ja sisemise kaitse suhtes, kohtumõistmise poolest,
majandusliku ja sotsiaalse elu suhtes, et selgusele jõuda, kui palju või vähe neil tegelikult
vabadust oli ja mis sihis muutus arenes.
Rahuaeg, mida Läti Hindrek ülistama ruttas, oli üürike ja ajutine. Ka välistest vaenlastest ja
sõdadest nendega polnud puudu ei omal maal ega väljaspool. Peetakse ka röövretki, peaaegu
pärismaalaste endiste meetodite järele: rutuliselt sisse tungides laastatakse ning röövitakse maa
puupaljaks; paremaks röövretke põhjuseks võib siinjuures osutuda asjaolu, et võõras maakond ei
olnud veel kunagi enne laastatud (v. näit. Hoeneke kroonika, lk. 17,19,35,36,37).
Eestlased, nagu teisedki rahvad, andsid sakslastele sõdadeks abivägesid, kes esmalt
erirühmadena, küll vististi oma eneste vanematega eesotsas, sakslaste ülemjuhatuse all võitlesid.
Saarlaslega 1255. a. tehtud rahulepingu järele kohustatakse näit
annaabi.ee 
