Leonardo da Vinci
.. see on täiuslik atmosfäär".
Leonardo peen toonide üleminek pole atmosfääri tõttu siiski loomulik efekt. See pole 15.
sajandi Toskaana kultuuri traditsiooni tulemus, kus maalimine ja varjudemäng olid kaks
põhilist väljendusdogmat. ,, Ära ürita jäljendada läbipaistvaid lehti päikesevalguses, sest see
ajab vaid segadusse," hoiatas Leonardo oma raamatus Treatise on Painting. Ta hoiatas
täielikult ,,impressionistlike" efektide eest ja ta sukeldus oma kujudes peaaegu udusesse,
ruttavasse öösse. Leonardo nõuab oma käsikirjades valguse ja varjude esiletoomist,
defineerides varju sõnadega ,,algeline" , ,,tuletatav", ,,vastukajaline", ,,lihtne", kuid siis ütleb, et
,,suur ja tugev valgustus muudab kehaosad väga vastuvõetavaks." See on ,,universaalne
valgus", mis nii meeldib 15. sajandi itaalia kunstnikele, mis ümbritseb kujusid ja maastikke
liikumatus ajatus atmosfääris. Kuningate kummardamine San Donato a Scopeto kirikule oli
annaabi.ee 
