SISU: Toimuvad noorte võistlusmängud. Rahvas ülistab mängude võitjat Ülot, kellele vanema Vaho tütar Juta kingib pärja. Ülo vastu pole ükskõikne ka ta lapsepõlvesõber Vaike. Ilmuvad saadikud Rävalast ja Ridalast, kes jutustavad rootslaste ja nende juhi Olavi röövkäikudest ja paluvad abi. Otsustatakse ette võtta ühine tasumisretk. Kohale jookseb Vaike teatega, et külasse on tunginud Olav oma meestega ning viinud kaasa naisi, nende hulgas ka Juta. Rutatakse vaenlast jälitama. Juta pärast muretsev Ülo tõotab neiu päästa. Hiietalitus ennustab võidukat retke. Retke juhiks määrab Vaho Ülo ning lubab talle võidu korral anda Juta naiseks. Ülo ja sõdalased lahkuvad. Juta igatseb kodu ja Ülo järele. Olav anub tema armastust, kuid Juta keeldub tema naiseks saamast. Ülo ja ta sõdalased ründavad Sigtunat ja vallutavad Olavi lossi. Kaastundest palub Juta kinkida Olavile elu. Olav viiakse vangina kaasa. Rahvas tervitab kojusaabunuid
laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis. Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt. toimub valetamisvõistlus; või veetakse kihla mitte öelda teisele "Sa valetad!" ning kavalpea võidab kihlveo mitmesuguseid solvavaid valesid rääkides; või seisneb valetamine selles, et öeldakse, et pole aega valetada, kuna rutatakse nt. soola külvama, tuha vastu kalu ostma vmt. Absurdisüeedel endil tavapärast (proloogi, sõlmitust, konflikti arengut ja lõpplahendust sisaldavat) kompositsiooni pole, siin toimub "Browni liikumine" juhuslikke assotsiatsiooni pidi. Tüüpilised valetamisnaljad on Münchhauseni-jutud jt. jahimehejutud: sabapidi puu külge naelutatud hunti pekstakse ja ta jookseb enda nahast välja; kirssidega tulistatud ulukil kasvab kirsipuu
annaabi.ee 
