Eesti geoloogiline ehitus
Mere ja luiteliivadel kasvavad peamiselt nõmme- ja
palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka
salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres.
Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi.
Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline
salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab
pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast,
pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja
liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele
mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille.
Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik.
Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja
rannakooslusi.
annaabi.ee 
