Soome lahe rannikumadalik
jms). Need on ka muldade lähtekivimiteks. Muldadest on kõige enam kiviseid leedemuldi ja
vähem kiviseid leetunud muldi (Astover 2012). Soome lahe maastikurajooni jääb Eesti
leedemuldade peamine levikuala, millega seostatakse ka Lahemaa rahvuspargi ulatuslikke
palu- ja nõmmemetsi (Linkrus 1998). Paekalda all esineb ka rusukaldemuldasid, mis on
tekkinud paekaldast murenenud koreselisest materjalist (Astover 2012). Rusukaldemuldade
olulisem levikuala ulatub Kalvist Merikülani. Need pakuvad pinnast pangametsadele. Luited
ja rannamoodustised on kohati tekitanud soostumist, mis on kõige märgatavam piirkondades,
6
kus rannikumadalik on kõige laiem, näiteks Ihasalu-Kaberneeme ümbruses ning Lahemaal.
Lisaks esineb rannikumadalikul ka gleimuldasid. (Linkrus 1998) Kokkuvõttes võib öelda, et
suurema osa rannikumadaliku mullastikust moodustavad liivmullad
annaabi.ee 
