Sõnamõrvar
otsesesse suunda ja mine otse edasi. Head teed!"
Ja ta ratsutas minema. Alustasin teekonda rahulikult. Ma ei kartnud, et midagi võiks
juhtuda. Varsti hakkas paistma suur vana tohletanud puu.
Noh, näe, olengi ohutult jõudnud selle vana puuni. Nüüd tuleb ainult puu otsa ronida ja
õige suund leida ja liaane mööda teise puuni jõuda ja siis... ahh! Noh, tegelikult tuleb
veel päris palju ette võtta enne, kui rusudeni jõuan!" rääkisin endamisi. Ma ronisin puu
otsa ja otsisin õiget suunda.
"Paistab, et see on õige suund, kuna samasugune puu paistab otse minu ees," rõõmustasin
ma. Haarasin esimesest liaanist kinni ja püüdsin kätte saada teist liaani. Alguses see
ebaõnnestus, aga pärast läks asi juba hõlpsamini. Olin juba poolel teel, kui tundsin järsku,
et ma hakkan väsima. Ma püüdsin teha kiiresti, et jõuda kiiremini puu juurde. Aga see ei
aidanud. Mu jõud kadus üha kiiremini ja kiiremini