raadiojaama. Niiviisi edastavad sidesatelliidid teavet ülisuurte vahemaade taha. 1.3. Satelliidi saatmine orbiidile Suurem osa satelliite saadetakse orbiidile ühekordselt kasutavate kanderakettide abil. USA kasutab selleks mudeleid Atlas, Delta ja Titan, Venemaal on Proton ja Energija, Hiinal Long March, Jaapanil H1 ja H2 ning Euroopa ArianeSpace`il Ariane. Raketid, mis on väga kallid põlevad ära või jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud – gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale
raadiojaama. Niiviisi edastavad sidesatelliidid teavet ülisuurte vahemaade taha. 1.3. Satelliidi saatmine orbiidile Suurem osa satelliite saadetakse orbiidile ühekordselt kasutavate kanderakettide abil. USA kasutab selleks mudeleid Atlas, Delta ja Titan, Venemaal on Proton ja Energija, Hiinal Long March, Jaapanil H1 ja H2 ning Euroopa ArianeSpace`il Ariane. Raketid, mis on väga kallid põlevad ära või jäävad rusudena kosmosesse. Mitmekordseks kasutamiseks kõlbavad vaid USA kosmosesüstikud. Kuidas püsib satelliit orbiidil? Iga objekt liiguks sirgjooneliselt , kui teda ei mõjutaks erinevad jõud. Satelliite mõjutab Maa raskusjõud gravitatsioon. Satelliit proovib liikuda sirgjooneliselt, kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline
annaabi.ee 
