"rustikaalsusest" - 1 õppematerjal

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

De la Gardie'd olid üldse suured aiandushuvilised. 17. sajandi balti mõisat on kokkuvõtvalt iseloomustanud Gustav Ränk, kelle järgi kohalik ümbrus oli sellele vajutanud oma pitseri: "Äsjase rüütli või linnamehe asumine maarahva keskele, mõisa, nõudis kohanemist hoopis uude kultuurimiljöösse. See pidi tähendama kompromisse uue ja vana, oma ja võõra vahel, enamasti aga ka teatavat "standardi" langust... Alles 18. ja 19. saj kestel on mõisa elu-olu vabanenud sellest rustikaalsusest ja omandanud härraskultuuri sära." (Ränk 1974, Eesti mõisad 1994 järgi). REGULAARNE PARGISTIIL EESTIS 18. SAJANDIL KADRIORU PARGI RAJAMINE Siiani oli püütud, kas siis näiliselt renessansist tingitud mõjudest või lihtsalt tunnetusest, luua tihe side loodusega ja anda edasi maja ning pargi ühtset tervikut. Aga kuidagi märkamatult hakati ka meil tooma esile pargi, hoonete ja maastiku ansamblilisust, mida rõhutati Prantsusmaal, baroki sünnimaal alates 17. sajandist