kolma kokku saama, et jutte vestelda. Kui jutud vesteldud, siis nad võisid mängida, tantsida, laulda ja kui kuninganna/kuningas ütles, et aeg puhkama minna, siis nii tehtigi. 11. 3. päev 10. novell ühel Barberias elaval mehel oli üks ilus tütar Aibech, kes oli 14 aastane. Tüdruk tahtis jumalat teenida ja ta oli kuulnud, et Tuba kõrbes pidi selleks võimalus olema. Tüdruk saadeti ühe mehe juurest teise juurde kuni lõpuks Rustico juurde. Mees õpetas siis seda, kuidas kuradit põrgu ajada, et see pidavat jumalale meeldima. Seda tehes hakkas lapsele see meeldima...kuna mees teda enam rahuldada ei jõudnud, siis tüdruk lahkus. Kuuldes, et lapse vanemad on tulekahjus hukkunud, siis päris tüdruk kogu vara. Rustico abiellus seda kuuldes kohe tüdrukuga. Hiljem sai tüdruk aru, mida kuradi põrgusaatmine tähendas. ( ühed naised naersid ta sellepärast välja) PÕHJUS: Eristus selle poolest, et see
(10). Federigo degli Aberighi oli väga julge tegema suuri samme oma armastuse nimel, ta ju tappis oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud terve tema elu. Kimon muutus tänu armastusele arukaks ja haritud inimeseks, kuigi olles eelnevalt täielik rumaluke. Lisabetta hämmastas tema juures see fakt, et ta kaevas oma armsama keha välja, raius pea otsast ja pani endale tuppa poti sisse. Rustico häbematult kasutab ära neljateistaastast Alibedri enda soovide kasuks (intiimselt). Abt lihtsameelselt uinutab Ferondo, lõbutseb tema naisega, seejärel laseb ta rasedana uuesti Ferondo juurde. Laseb Ferondol arvata, et see on tema laps. Rinaldo d'Asti liiga usaldusväärne, laseb end röövlite ja varaste poolt ära rääkida ja paljaks varastada. Castel Guiglielmosse's elav lesknaine tegi väga kangelasliku sammu, lasi võõra inimese enda
jutustab Jumala elu tätsamatest asjadest ja on väga detailne. Markus oli kirjutajate, notarite, müürseppade, ehitustööliste, korvi- ja vaibapunjuate, klaasseppade ja klaasimaalijate kaitsepühak. Temalt palutakse abi haiguste ja surmade puhul. Piltidel kujutatakse Markust koos lõviga. Eesti rahvuskalendris on markusepäev 25. aprillil. Evangelist Püha Markuse säilmed, mis varastati vagade kavatsustega Egiptuse suursugusest linnast Aleksandriast kahe kaupmehe Buono da Malamocco ja Rustico da Torcello poolt, kes austasid väga Püha Markust, saabusid Veneetsiasse 828. aasta. Tema auks ehitati sinna 976.aastal luteri usu peakirik nimega Püha Markuse katedraa. Kirik hävines peaaegu täielikult tulekahjuse. Peal põlengut alustati kiriku taastamist 1063. aastal ja see pühitseti sisse 8. oktoobril 1094. aastal, mis seisab nüüd vana Doodzipalee kõrval (Doge's Palace) ja seda tuntakse kui ka Chiesa d'Oro (kuldkirik). Markuse säilmed maeti marmorist kirstuga altari alla.