Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
seda ametit 66,21 %, aga töötavatest eesti meestest oli majateenijaid 14,72 % 54. Tervelt
63,7 % eestlastest olid vallalised, kusjuures meeste ja naiste suhtarv oli tasakaalus.
Algkoolist kõrgem haridus oli haruldane nähtus: 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli
48 Karjahärm, Sirk 1997: 20-23, 26-30, 60-63, 157-162, 170-172, 188-193
49 Pullat 1981: 22
50 Samoilov 1991: 9
51 Pullat 1981: 26
52 Pullat 1981: 43
53 Pullat 1981: 41, tabel 9
54 Rustemeyer 1996: 105, tabel 12 ja 13
eestlaste hulgas vaid 737 inimest, kelle haridustase ulatus algkooli omast kõrgemale 55.
Peterburi eestlaskonna ülekaalukalt proletaarse iseloomu tõttu pidi paratamatult olema
nõrk ka majanduslik alus seltskondliku ja kultuurilise tegevuse edendamiseks.
Sel taustal pole üllatav, et asutamisest saadik ja terve sajandi vältel jäi Jaani
kogudus ainsaks linna eestlasi ühendavaks keskuseks. Kogudusest kasvas välja ka kohalik
eesti seltsielu