Mõtlemise põhireeglid, loogika
mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või
arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt
vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse.
Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b)
arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat
tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida.
Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand
Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise
endal habet ei aja. Küsimusel: kes ajab habet habemeajajal endal puudub
vastus. Sest: kui ta ajab habet iseendal, siis ei saa seda teha habemeajaja
(kuid tema ongi habemeajaja), ja vastupidi, kui tema habet ajab
habemeajaja, siis ei saa ta seda iseendal teha. See, pisut naljakas vormis B.
Russelli paradoks (1901), demonstreerib mõningate teooriate ahtasust.
annaabi.ee 
