Sama püüdis ka Talvik: ,,Hälbimus", 1923 Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse, usk rinda see ängistab. On maskiks vaid jõudude tõde, meil', nälgind laanelajail' söödaks! Vast peitubki rusikain tõde, kui aeg seda tõestab: need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... Selles luuletuses on olemas peaaegu kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. Mõneks ajaks jäi luuletamine Talviku jaoks tahaplaanile. Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus
Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik: Liig palju mun valu ja kirge, et tajuda Jumalat. Küll kõrvetab leek mind ehk rõske, küll nokitseb sydame hauan. Küll surmahirm raske mind rõhub, kui kohiseb pimedan, kui kuhjuvan pilvede murrun mõõk lõikab ning trummistik põrab. Pean uskuma julma ürgjõusse, usk rinda see ängistab. On maskiks vaid jõudude tõde, meil', nälgind laanelajail' söödaks! Vast peitubki rusikain tõde, kui aeg seda tõestab: need suured ja rasvased mehed, kel' aidad ja salved täis vara, või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... /Hälbimus, 1923/ Selles luuletuses on olemas pea' kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. On olemas ka prohvetlik nägemus tulevast, mis nii valusa piitsana Talvikut ennastki tabab. Kuid see on etteruttavalt öeldud.
annaabi.ee 
