Varakeskaegne Euroopa
kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega
on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust"
ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud
ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused:
rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid
Euroopasse.
Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik
maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu
hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni
muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni.
2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi
majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja
keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel
ja üleminekule feodalismi
annaabi.ee 
