Pleuravedeliku ja astsiidivedeliku analüüs
laktaat. Iga konkreetese näitaja kõrvalekalle normist võib olla viide võimalikul tekke
põhjusele.
Näiteks glükoosi kontsentratsioon peaks efusioonis olema seerumi väärtusega sama, kuid
madalama väärtus võib viidata infektsioonile, kuid ka sellele, et patsient võib põdeda
reumatoidartriiti. Laktaadi tase tõuseb infektsioosse pleuriidi või tuberkuloosi korral.
Amülaasi taseme suurenemine viitab pankreatiidile, söögitoru ruptuurile või pahaloomulisele
kasvajale. Alkaalse fosfataasi tase on tõusnud kahjustunud soolte korral. Infektsiooni kahtluse
korral on vaja uurida antud analüüsimaterjali lisaks mikroorganismide suhtes. Analüüse
võetakse ka rakkude loendamiseks. Normaalselt on vedelikus väikesel hulgal leukotsüüte,
kuid mitte erütrotsüüte. Suurenenud leukotsüütide hulk esineb infektsiooni ja teiste pleuriidi
põhjuste korral. Seejuures neutrofiilid on iseloomulikud bakteriaalsele infektsioonile ja