Soome kirjanduse ajalugu
Runode üleskirjutamist jätkati kogu 19.sajandi jooksul. Tuntud
kogujad olid muude hulgas A.A. Borenius ja Ingeri pärimuse talletajad J.Länkelä, V.Porkka
ja V.Alava.
Rahvaluule kogumine kasvas 19.sajandil ajuti rahvaliikumiseks.
Koguti muinasjutte, muistendeid, vanasõnu, mõistatusi ja pandi kirja ja talletati 1831. aastal
asutatud Soome Kirjanduse Seltsi arhiividesse.
Praegu on SKS-i arhiivides u 2 500 000 üleskirjutust.
Suurem osa kalevalamõõdulistest runodest.
Kalevalamõõt, runoviis ja runode esitamine
Kalevalamõõt on anakronistlik nimetus vanale soome värsimõõdule. Sellemõõdulist runo on
leitud läänepoolsetelt läänemeresoome rahvastelt- eestlastelt, liivlastelt, vadjalastelt,
soomlastelt ja läänekarjalastelt, kuid mitte neist ida pool asuvatelt vepslastelt ja idakarjalastelt
ja laplastelt.
Kalevalamõõt on neljajalaline trohheus. Esimene värsijalg suhteliselt vaba (2-4 silpi),
järgmistes on sõna pearõhulise silbi asend määratud
annaabi.ee 
