Soome kirjanduse ajalugu
ja laplastelt.
Kalevalamõõt on neljajalaline trohheus. Esimene värsijalg suhteliselt vaba (2-4 silpi),
järgmistes on sõna pearõhulise silbi asend määratud. Kui pearõhuline silp on pikk, siis see
peab asetsema värsijala tõusus, kui lühike, siis languses.
Värsid kahte peatüüpi: dipoodilised trohheilised värsid, mida katkestab tsesuur ja
nn.rõhusilbistusega värsid, milles värsijala tõus ja sõnarõhk ei lange kokku. Nende
värsitüüpide vaheldumine toob kalevalamõõdulisse runosse rütmielevust, tujukat, kuid
reeglipärast liikuvust. Vanade rahvalaulude stiilivahendid on lihtsad: kordus ja algriim.
Kõnekujundite kasutust vähe, võrdlused ja metafoorid eepilistes runodes nii haruldased, et
nad torkavad silma. Omane eepilistele jutustustele on täpsus ja konkreetsus (omane
andekatele laulikutele). Vähem andekatel esineb palju tarbetuid üksikasju. Kordused annavad
hingetõmbepause. Kalevalamõõdulised runod ei jaotu stroofidesse ja nende värsse ei riimita.
annaabi.ee 
