Soome kirjanduse ajalugu
liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika
poolest seda ballaadiks pidada ei saaks. Teemad on surm, armastus, rüütliuhkus, naise truudus
või truudusetus. Elina meenutab mitmeid märteriidoleid, põledes leekides, poeglaps kätel.
"Elina surmale" on omane eri pärimusliikide julge segamine, etnoloogilise ja psühholoogilise
tõepärasuse taotlus ning jõuliste, isegi karmide mõjuvahendite kasutamine. Esindab
konarlikku läänesoomelist runoloomingut, kalevalamõõtu kasutatakse vabalt, keel on
rootsimõjuline.
Ajaloolised sõnarunod
Kirjeldavad Rootsi-Soome ja Põhja-Vene rahutuid aegu 16.sajandi lõpust 18.sajandi alguseni.
Kordub sama faabulamudel: kuulus kuningas või muu pealik varustab laevastiku ja purjetab
kas Turu, Viiburi,Narva, Riia linna alla. Vahetatakse vältimatuid solvanguid, võidukas mees
paneb relvad kõnelema. Mõju on hirmuäratav, äsjase vaenlasest hoopleja alistumine häbistav
ning runolooja kahjurõõm siiras