Kreutzwaldi Kalevipoeg
tekkis eesti keele poeetiline struktuur.
Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi
,,Kalevipojale" ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan
Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on
paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on
eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma
,,runojahtidelt" kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis
soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi.
Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi
,,Lusiaadid". Mõlemad lasevad välja paista patriootilisel ideaalil. Kalevipoega sisu poolest
võrreldakse veel J.W. von Goethe ,,Faustiga".
Kreutzwaldi eepos on müütiloov paljuhäälne ja tähenduslik tekst. Nagu tõendab
annaabi.ee 
