Hando Runnel
Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka
viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb
50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult
poliitilise tähendusega. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut
võib nimetada päikeseluuleks ja 1970. aastast alates saatuseluuleks. Runnelik luule stiil on
väga lihtne, see ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega ja ta ei kasuta palju keerulisi
sõnu. Tema luule põhineb tihti uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal, samuti on suur hulk tema
luulest viisistatud. 1970.-80. Aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja, kelle looming
jutustas eestluse kestmisest ja seda varitsevatest ohtudest.
Runneli esimene luulekogu, mis avaldati 1964, kannab nime „Maa lapsed“ ning teine 1967
aastal „ Laulus tüdrukuga“