Tänapäeva sotsiaalprobleemid
puudumine.
2. Tavaliselt kirjeldatakse deprivatsiooni kui vaesuse ja ebasobiva eluruumi kasutamisega
seotud nähtust.
3. Hindamiseks kasutatakse mingit standarti, mis on kogu elanikkonnale kättesaadav.
Eestis näiteks pesemisvõimalusega eluase (2007.a. vaid 7% Eesti eluasemetest
pesemisvõimaluseta). Standart on muutuv ajas.
4. Suhteline (relatiivne) deprivatsioon – põhineb individuaalsel enesehinnangul
(Runcimann 1966). Hinnatakse ressursse, mida indiviid tahaks omada ja näeb et need on
teistele kättesaadavad.
Deprivatsiooni ruumiline iseloom
Arenenud riikides on see eelkõige linna keskusega (siirdealaga)
seotud nähtus
Oluline roll deprivatsiooni tekkel on avalikul elamusektoril (council housing)
Siebel (1984) eristab „kolme linna“:
-‘international’ city - CBD
-normal’ city - keskklassi linnaosad
- ‘marginalised’ city – enim deprivatsioonist mõjutatud linnaosad