MUST KASS
olnud, südametunnistuse piin. Hakkasin koguni kahetsema, et olin looma kaotanud,
ja vaatasin viletsates urgastes, kus ma nüüd tavaliselt käisin, ringi, et leida mõnda
sama liiki ja umbes sama välimusega lemmikut, kellega teda asendada.
Ühel ööl, kui ma pooljoobnult istusin ühes enam kui kurikuulsas urkas, äratas äkki
mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu
džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind
nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud.
Astusin lähemale ja puudutasin seda käega. See oli must kass – väga suur kass –
täiesti sama suur kui Plutogi ning igas suhtes täpselt tema moodi, välja arvatud üks
asi. Plutol polnud ainsatki valget karva üle terve keha, sel kassil oli aga suur,
ebamäärase kujuga valge laik, mis kattis peaaegu kogu rinnaesise.