Litosfäär
ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik
ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa);
Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest
magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab
plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise
piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja
vulkaaniline materjal)
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked;
Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;
Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter.
Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise
suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad
deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes.
Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid