Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Tehnoloogia arenes eriti ruttu
19. sajandil.
1813 leiutas König kiirpressi, juba 1814 trükiti sellel The Times'i 500 eksemplari
tunnis. Eestisse jõudis kiirpress esimesena Laakmanni trükikotta 1846, samal aastal
võeti Inglismaal kasutusele juba rotatsioonimasin, mis trükkis paberikangale, mitte
valmislõigatud paberitükkidele. Kiirpress oli ajalehtede levikus aeglaseks jäänud.
Ladumismasinat kasutati esmakordselt 1840, Eestis võeti see kasutusele 1909.
Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906.
Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine.
20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud
võimalikuks elektroonilise side.
Võib küsida, kas kirjaoskust oli enne raamatute laiemat levikut ka Eestis. Erinevad
uurijad arvavad, et kindlasti oli. Rahad ju olid kasutusel ja kuidagi pidi ka nendega
arvet pidama.
Laiemale lugemisoskusele pandi alus 1687 kuninga korraldusega, milles nõuti
annaabi.ee 
