spordialaks, nagu me teame seda tänapäeval. Aastatöö jagasin kolmeks suuremaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Rulatamisest kõnelev osa jaguneb kahte peatükki: uueks ja vanaks koolkonnaks. Esimeses peatükis räägingi mõlemast koolkonnast ning kuidas on rulatamine muutunud aja jooksul. Teises peatükis räägin rula varustusest, mida pidada silmas selle ostmisel, ja trikkidest. Kolmandas peatükis räägin tähtsamate rulatajate kohta, kes on arendanud ning muutnud rulatamist kõige enam. Uurimustöös kasutan väljendeid, mis on lahti seletatud lisas 1. Teised lisad pakuvad uurimustööd illustreerivat pildimaterjali. Uurimuse kirjutamisel kasutasin valdavalt inglisekeelsid materjale ning seetõttu pidin palju tõlkima. Eesti keeles oli vähe tekste. Ainukeseks paberil olevaks materjaliks, mida said kasutada, leidsin ajakirja Adrenaliin artikli. Sõitjate eluloost ülevaate andmiseks kasutasin
Niimoodi alustasid Black Flagi label SST ja Ian MacKaye label Dischord. Bändid, kellest kunagi ametlikus muusikapressis ei kirjutatud, olid populaarsemad kui üldtunnustatud hüpiknukud-ikoonid. Punk rock' avastasid enda jaoks tollal "põranda all" olnud rulasportlased, kelle ajakiri Trasher pühendas nii mõnegi lehekülje mõne punkbändi tutvustamisele ning väiksestes tiraazides levitatud rulavideotes mägis tihti taustaks tempokas punk rock. Rulatamisest inspireeritud või rulatajate poolt austatud valdavalt hardcore punk'i viljelevaid bände nimetati skate-punk'iks. Esimeste skate-punk bändide hulka kuuluvad Suicidal Tendencies, The Hunns, US Bombs ning NOFX. USA ühiskonna konservatiivsed kihid aga võitlesid pidevalt pungi vastu. Ansambleid süüdistati ühiskonna moraali ning väärtushinnangute õõnestamises. Suuresti just kohtuasjade tõttu läksid peaaegu samal ajal laiali Dead Kennedys ja Black Flag. Vastukaaluks paljude meelest liiga