SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
distsipliine ning on, vastupidiselt Reyeri hinnangule, dist- omaks selget suhet võimalikult paljude erinevate kont- l'
sipliinide omavahelise integratsiooni ja arengu heaks septsioonidega, mis pretendeerivad samale tegevusvaldkonnale.
indikaatoriks (Thole ja Galuske 2003, 891-892). Tõsiasi, et sotsiaalne reaalsus ning sellest tuletatud teoreetilised
Kontseptuaalsest ja terminoloogilisest perfektsusest olulisemaks konst- i ruktsioonid on paratamatult mitmekesised, üksnes
peavad Thole ja Galuske pluralistlikku ja sotsiaalteaduslikku kinnitab, mitte ei j kummuta vajadust töötada kontseptsiooni
lähenemist, millele on oluliseks aluseks teoreetiliste alustega. Eesti " sotsiaalpedagoogika esindajate jaoks
on esimeseks loogiliseks sammuks sel teel enese kurssiviimine
annaabi.ee 
