Taluelu - 19-20 sajand
Sügistöödega taheti valmis saada
mihklipäevaks, siis maksti ka suvilisele. Peremehed maksid väga erinevalt, osad panid koti
kuhjaga täis, teised aga voolisid külmitu tasaseks.
Mõnes talus töötasid terve suve päevalised. Selle arvel palgati sulaseid ja teenijaid
vähem. Päevalistele maksti palka vaid nende päevade eest, mil ta töötas. Päevalistena töötasid
need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele
teha ka hobuse kasutamise eest.
Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem
üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati
söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn,
seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja
kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga