Rukkileib
lokaalhormoone jms. Nüüdisajal kujuneb paljudel inimestel nende kahe asendamatu
rasvhappe defitsiit ning sellega seonduvad ja sagenevad mitmed terviseprobleemid nagu
kestev põletik, soodumus allergiaks, trombide teke, veresoonte elastsuse langus jne. Üks
võimalus nende ühendite vaeguse vältimiseks on järjepidevalt süüa rukkileiba. Rukkileib
annab sööjale mõistliku koguse naturaalvalku ligikaudu 6...8 g sajagrammises leivaportsus.
Rukkivalkude aminohappeline koostis on mõnes aspektis piisavalt soodne, näiteks
nisuvalkudega võrreldes leidub nendes rohkem asendamatuid aminohappeid lüsiini ja
treoniini. Inimorganismile on vajalikud kõik põhiaminohapped, kuid jutud
täisteraviljavalkude väga suurest bioväärtusest on kahjuks rumalus või asjatundmatus.
Teraviljavalkude bioväärtus ei suuda konkureerida parimate loomsete valkudega. Tervislikus
mitmekesises inimtoidus eksisteerib komponentide biorollide jaotus
annaabi.ee 
