Kulinaaria raamatu „Sööme ära!” referaat
Kas ikka on?
Raamatu alguses kohe esimene teema on leib, mustleib ning rukkis. Eraldi on ära märgitud
leiva ajalugu läbi mitme põlvkonna. Näiteks katkend: leivategemine sai alguse Vanast-
Egiptusest, kus emad panid lastele kooli kaasa nii leiba kui õlut. Sealt jõudis
leivaküpsetuskunst ka heeberalaste ja kreeklaste kaudu umbes 170. aastaks eKr roomlasteni,
et levida järk-järgult üle kogu Euroopa.
Tänapäeva leivad:
Rukkileivas moodustab rukkijahu üle 90% leiva koostisest.
Rukkisegaleivas on 50-90% jahu kogusest rukkijahu.
Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba.
Lisanditega leibadeks kasutatakse tänapäeval aedvilju-pähkleid, kuivatatud puuvilju, liha,
rosinaid, päikesekuivatatud tomateid, räimi, kartulit jne.
Tera- ja seemneleivas kasutatakse mitmesuguseid seemneid ning teri umbes 8% ulatuses jahu
kogusest.
Nisusegaleivaks nimetatakse leiba, milles on nisujahu rohkem kui poole võrra.
annaabi.ee 
