Krõõt kutsus sead koju oma põllule, Pearu aeda ära ei parandanud, sest oli selle ise maha lõhkunud lootes, et sulane või Andres temaga kokku juhtuvad perenaise asemel ja et saaks kembelda nendega - Andres ja Pearu sõnelevad kõrtsis, naaber ütleb halvasti Krõõda kohta kuigi seda päris nii ei mõelnud, hiljem teeb komplimente, ent see ärritab Andrest veelgi rohkem, Pearu tõmbus tagasi XI - Sõnnikut sai sel aastal rohkem kui eelmisel tänu rohkele tööle, rukkisaak oli kehvem kui eelneval aastal, uuel kevadel ja suvel loodeti jälle paremat - Andres ja Krõõt olid endiselt väga töökad ja tööd oli neil rohkemgi kui eelmisel aastal, ei söönud söömiseks ega puhkamisekski aega - Juss halas jälle suure töökoormuse pärast ja lubas uuele tüdrukule Marile, et järgmine aasta enam Eesperre ei jää, Mari naeris sulase üle ega uskunud teda, Mari ise on väga töökas ja teeb isegi Jussile jalad alla
(tuleb külma), kas nad istuvad puu ladvas (külma ilma tunnus), vihtlevad või pesevad (vihmaenne) või kõnnivad maas (sula). 13. Rahutut lendu, asukohavahetust, käratsemist võeti kui ilmamuutuse saju, sula, tuule, tormi, (harvemini) hea ilma märki. 14. Lõuna-Eestis arvati, et kaerakülvi aeg on käes, kui haavalehed puul istuva varese ära katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5
annaabi.ee 
