Jaanipäev
Veel praegugi on rehetoas palkide vahel õnnelill. Vanasti
usuti, et kel õis seinapraos õide puhkeb, see saab kaua elada. Marta lill avaski oma kroonlehed
ja püsis veel mitu päeva kaunina. Naabritüdrukud punusid igal suvel üheksast erinevast
lillesordist kaks pärga ja viskasid need jõkke. Nad uskusid, et kui laine pärjad kokku viib, siis
saab tüdruk mehele. Aga üks vene naine õpetas Martat, et jaanilaupäeva õhtul tuleb minna
rukkipõllule ja võtta selja tagant rukkipeasid. Kui juhtub et võtad paarisarvu, siis saad mehele.
Kui aga juhtub olema paaritu arv, siis seda ei juhtu.
Marta tõmbas kondise käega üle kortsus lauba. Hallid juuksesalgud kukkusid näole.
Ta sättis pearätikut ja muheles endamisi. Nooruses korjas ta tüdrukutega jaanikastet ja pesi
sellega nägu, et kauem noorem ja siledam püsida, et vistrike ja näopaiseid ei tuleks. Nüüd aja
möödudes, ei aitaks enam palakaga korjatud jaanikastegi. Taimedelgi on jaaniööl tugev ravi-