Eesti kultuurilugu
Hingedele on toitu pandud kõrvalisse kohta, enamasti tarepealsele. Lätlastel on hingedele toidu
panemise päevaks olnud simunapäev (28. okt.), eestlastel mingi nädalapäev, näiteks neljapäev
mitme nädala jooksul. Oodatavaid kutsuti nimepidi toite maitsma, vabandati, et paremat pole
pakkuda, ja kui hingesid jälle ära saadeti, pöörduti nende otsekui elavate poole, et nad ka edaspidi
põldu ja karja hoiaksid ja et nad läheksid ära teed mööda, mitte otse üle väljade ning rukkioraste.
Rukis oli meie esivanematele kõige olulisem vili juba tuhatkond aastat tagasi.
Kas neil kaugetel aegadel toimus hingede vastuvõtt ja ärasaatmine samal viisil nagu on 19.
sajandi lõpust pärit kirjapanekutes, seda me ilmselt kunagi täpselt teada ei saa. Küll aga teame, et
Setumaal on veneõigeusu kombe kohaselt mitmeid pühi, mil kadunukesi mälestatakse kalmudel.
Kõigepealt tuleb siin nimetada kevadisi tähtpäevi. Lihavõttepühadel asetatakse toidud kääpale ka
annaabi.ee 
