Rukkirääk
algul tuleb lennata soojematele aladele. Kevadel on prääks üks hilisemaid saabujaid
jõudes kohale tavaliselt alles mai teisel poolel.
Rukkiräägu liha on küll maitsev, aga kuna lind on väike, vähearvukas ja teda on väga
raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi
tõttu on ta võetud looduskaitse alla.
Rahvapäraseid nimesid
Rääk, räägulind, rukkirääkaja, prääks, präägutaja, krääk, rääks, roojarääk, rukkilind,
luharääk, heinarääk, rootsi rästas, hoburästas, rukkirästas.
Kehamõõtmed
Rästast veidi suurem. Tiiva pikkus 13...15 cm
Ligikaudu 150 g.
Levik
Kogu Euroopas, va. kõige põhjapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kesk-Siberis kuni
Baikalini. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus
Arvukus tunduvalt vähenenud, praegu arvatakse Eestis pesitsevat ligikaudu 5000 paari.
Elupaik ja-viis
Niisked niidud, põõsaluhad, vilja- ja ristikupõllud, raiesmikud. Suurema osa elust veedab
annaabi.ee 
