Kunstinäituse essee.
Luule L. näituse piltidel oli kujutatud haldjatüdrukut erinevates looduse kujundites ja
olukordades. Kunstnik andis edasi loodusharmooniat ja värvide pastelset ühtesulavust. Maalid
olid loodud segatehnikas. Pildid olid värviküllased ja rõõmsate varjunditega. Igal teosel oli
oma sisu, mida rohkem ma pilti süvenesin seda enam sai selle tähendus selgeks. Eriti jäi silma
maal kus oli kujutatud noor naist. Tal olid heledad juuksed, sinised silmad ja ümaram
näojoon. Peas kandis ta rukkililledest pärga. Kõigele sellele lisas efekti soe kollane taust ja
pääsuke mis oli maali üleval nurgas. See tekitas kuidagi sooja tunde, sest pildil olid kokku
toodud kõik eesti omapärad. Naise näos kumas vaikne sõbralikkus kuid samas ka kindel pilk,
nagu meil eestlastel ikka.
Samas oli väga hea jälgida kuidas teistel teostel kujutas sama neid muinasjutuhaldjat.
Tegelase seotus maailmaga oli selgesti ära tuntav. Miljöö täiustas haldjat ning tema olemust ja