Eesti kultuuri ajalugu
Uuteks
esemeteks olid ka tekstiilid. Võeti kasutusele lina ja padjapüür ning korralik tekk, aknakaunistused, seinavaibad, väiksemad
põrandavaibad. Tikandid olid moraliseerivad, virkusele ärgitavad, vanasõnad. Kell valdavalt seinakell esialgu oli vaid iluasi.
Seltsielu tähtsamaks muutumisega, muutus ka kell tähtsamaks.
TOIDUMAJANDUS
Toiduained olid valdavalt enda kasvatatud. Leib oli endiselt tähtsaim toiduaine. Leib muutus puhtamaks rukkileivaks. Odrajahu.
Sepikut tehti odrajahust. Pidulikumad toidud olid kõikvõimalikud vorstid. Lihasöömine oli ka suhteliselt harv. Toitumine erines
kohati ka aastaajast: sügisel ja talvel söödi paremini kui kevadel ja suvel. Kuni 19. saj söödi 2x päevas: hommikul ja õhtul. 19. saj
jooksul hakati sööma 3x päevas: olulisim toidukord oli õhtul. Hommikul söödi õhtusöögi jäänuseid. Kõrvale joodi suvel hapupiima ja
talvel kalja