Asjaajamise alused
kasvatama otra.
Hiljem lisandus rukis ja kaer. Tuntuks sai ka tatar ja kaunviljad (hernes, lääts,
põlduba).
Nisu hakati kasvatama alles 17. sajandil (umbes 400 aastat tagasi).
19. sajandil olid eesti rahva kõige tavalisemateks toitudeks:
kört (paks jahusupp),
leem (tänase supi eelkäija),
276
puder,
kama,
kaera- ja rukkikile,
leib.
Ahjus küpsetatud leiva eeelkäijaks olid
tule paistel küpsetatud koogid ja kakud (sh odrakakk ehk karask);
vees keedetud käkid.
Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, nisu- ja rukkijahust
leiba, mille taignat kergitati õllepärmiga.
Hapendatud leiba hakati valmistama 11.-13. sajandil (800-1000 aastat
tagasi).
Foto lk. 149 – 10.1. Rukkileib
Foto 10.1. Rukkileib
annaabi.ee 
