Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused
· Ohverdamine kui väeotsimine? (Moor 1998)
19. Too näiteid animismi ja animatismi kohta läänemeresoome rahvaste mütoloogias.
Animatism (ladina sõnast animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti
järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka
asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt
tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui
ruiguv siga vmt).
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute
esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis
kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses
"Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites.
metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb
ka ohvreid tuua).
20