Eesti uusima aja ajalugu
Lahingute haripunktil oli 26 000 punaarmeelase vastu kõigest 12 000 Eesti rahvaväelast. Lisaks
oli Lõunarinne hiigel pikk, ulatudes Liivi lahe äärest Pihkva järveni ja rahvaväel ei jätkunud jõudu selleks, et kogu see rinne
ühtlaselt mehitada. Seetõttu ei kujunenud Lõunarindel mitte positsioonisõda vaid manööversõda. Kevad-talvised kaitselahingud
algasid Rahvaväe uue pealetungikatsega. Lõunarinde paremal tiival liikusid Rahvaväe osad edasi, hõivasid Salatse, Ruhnja,
rahvaväe peamiseks eesmärgiks oli hoida enda käes Pärnu-Valga ja Salatse vahelist raudteed. Kuid praktiliselt kohe põrkus
rahvaväe edasitung Punaarmee vastutungile. 16. veebruarist alates saab lugeda tõsiseid kaitsetehinguid lõunarindel. Juba 19. veebr
vallutas Punaarmee tagasi Irboska. Märtsi esimestel päevadel Punaarmee üksuse ületasid Lämmijärve ja ähvardasid Rahvaväe
tagalt ja Tartu linna. 11. märtsil jäeti maha eestlaste poolt ka Petseri
annaabi.ee 
