Kosovo Kriis
abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus
Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan
Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tagajärjel puhkesid rahutused ning
hukkus paarkümmend inimest. Kosovosse saadeti föderaalväed. 1990 aastal albaanlased
kuulutasid välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustas Albaania. Vabariigi presidendiks valiti
Ibrahim Rugova. 1996 Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustas relvavõitlust provintsi
iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia
presidendiks saanud Milosevic andis politseile ja armeele käsu Kosovo ,,rahustada", mis
seisnes külade massilises hävitamises. NATO sekkus konflikti lahendamisse sõjalise
tegevusega 23. märtsil 1999, et takistada tsiviilisikute edasist hukkumist. Ka Eesti Kaitsevägi
osales 1999 aastal mitmetel missioonidel Kosovos