Giovanni Boccaccio „Dekameron“
Boccaccio näitab, et inimese seisus ei määra tema
intelligentsi. Kavalad võivad olla ka madalast soost inimesed. Kõiki on võetud võrdsetena –
rikkamad pole alati targemad. Selles loos olid nii madalast seisusest tallipoiss kui ka auväärne
kuningas targad. Tallipoiss kasutas kavalust naisega vallatlemiseks, kunigas sai sellest teada,
kuid teadis, et kõige targem on sellest vaikida.
Lugudes on tähtsal kohal ka inimese saatus. Kümnenda päeva esimene novell räägib härra
Ruggierist, kes sai Hispaanias tuntuks vahva rüütlina. Kui ta seal mõnda aega oli elanud, pani
ta tähele, et kuningas jagas kõigile helgelt kingitusi, kuid tema ei saa midagi. Kuningas saab
teada Ruggieri pahameelest ning ütleb talle, et tema pole saanud midagi tema saatuse tõttu:
„Härra Ruggieri, kui ma teile pole midagi annetanud nagu paljudele teistele, kes teie kõrval
nullid on, siis ei tule see mitte sellest, et ma teid vahvaks rüütlikd ei pea, kes kingitusi ei vääri,